Palju ei puudunud, kui oleks suusad juba maale viinud järgmist talve ootama. Tänast ilma vaadates oli ikka suur vedamine küll, et need seekord viimata jäid.
Aga eile õhtul tekkis korraks isegi väike palavik. Tagajärjed ei anna kaua oodata, kui end liiga õhukeselt riidesse panna. Õnneks oli see peale ravitee ja porgandimahla joomist mõne tunni pärast kadunud. Jah, just nimelt, porgandimahl on mind terve talve tervena hoidnud. Ei mingeid vitamiinivaeguse tunnuseid ega meeleolu langust siiani. Hea maitse pärast sai harjumus seda jooma hakata. Huvitav seos sellega on, et sel talvel pole veel haigus must võitu saanud võrreldes eelmiste aastatega, kus alati olen just sügisepoole või peale talve palavikuga kodus vedelenud. Tegelikult ei päästa see mahl üksi haigustest ja mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Igatahes täna hommikul suurepärane tunne ja selle talve kohta hiilgavad lumeolud ei tekitanud küsimust kas suusatama minna vaid millal juba minema saaks hakata.
Eesmärk oli anda kehale lihtsalt vähemalt tunniajalist koormust, kuna viimasest suusatreeningust oli möödunud 2 nädalat ja viimasest jooksmisest nädal. Suhteliselt külmad ilmad ei ajanud kohe kuidagi jooksma.
Kokku sai Keila radadel 14km sõidetud ajaga umbes 1h 9min. Väike plaan oli rohkemgi sõita, aga veepuudus hakkas häirima ja pikem paus andis tunda ka jalgadele. Esimesele ringile läksin väikese umbusuga kui vaatasin kuidas rahvas rajal jalutab, jooksjad rada tallavad ja ülejäänud rahvas rattaga rada songib. See oli rohkem n.ö. luurering, kas ikka tasub suuski lõhkuda.
Rajameister oli ka õnneks enne mind rajale pääsenud ja 2km raja sisse tallata jõudnud, mis oli üsna hästi sõidetav. Ka 3km rada õnnestus hiljem paar korda läbi võtta ja kui viimastel kordadel on metsaalune suht väikese lumekirmega kaetud, siis seekord olid need rajaosad parimad. Aga 5km rada oli õnnetu oma konaruste ja mügarikega ja peale 1 korra läbimist polnud soovi enam suuski lõhkuda. See 5km rada võttis ajaliselt päris palju tempot ka maha kuna igal sammul pidi vaatama, et ninuli ei kukuks.
Kel plaanis sõitma minna, siis uus suusk mitte mingil juhul, pigem vanem. Staadioni poolses osas eriti on lumeolud kehvemad ja oksarisu kohati väljas. Klassikajälge on ka mõnes kohas proovitud sisse ajada, aga kui musta maa peal sõita ei taha, ära parem proovigi.
Aga eile õhtul tekkis korraks isegi väike palavik. Tagajärjed ei anna kaua oodata, kui end liiga õhukeselt riidesse panna. Õnneks oli see peale ravitee ja porgandimahla joomist mõne tunni pärast kadunud. Jah, just nimelt, porgandimahl on mind terve talve tervena hoidnud. Ei mingeid vitamiinivaeguse tunnuseid ega meeleolu langust siiani. Hea maitse pärast sai harjumus seda jooma hakata. Huvitav seos sellega on, et sel talvel pole veel haigus must võitu saanud võrreldes eelmiste aastatega, kus alati olen just sügisepoole või peale talve palavikuga kodus vedelenud. Tegelikult ei päästa see mahl üksi haigustest ja mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Igatahes täna hommikul suurepärane tunne ja selle talve kohta hiilgavad lumeolud ei tekitanud küsimust kas suusatama minna vaid millal juba minema saaks hakata.
Eesmärk oli anda kehale lihtsalt vähemalt tunniajalist koormust, kuna viimasest suusatreeningust oli möödunud 2 nädalat ja viimasest jooksmisest nädal. Suhteliselt külmad ilmad ei ajanud kohe kuidagi jooksma.
Kokku sai Keila radadel 14km sõidetud ajaga umbes 1h 9min. Väike plaan oli rohkemgi sõita, aga veepuudus hakkas häirima ja pikem paus andis tunda ka jalgadele. Esimesele ringile läksin väikese umbusuga kui vaatasin kuidas rahvas rajal jalutab, jooksjad rada tallavad ja ülejäänud rahvas rattaga rada songib. See oli rohkem n.ö. luurering, kas ikka tasub suuski lõhkuda.
Rajameister oli ka õnneks enne mind rajale pääsenud ja 2km raja sisse tallata jõudnud, mis oli üsna hästi sõidetav. Ka 3km rada õnnestus hiljem paar korda läbi võtta ja kui viimastel kordadel on metsaalune suht väikese lumekirmega kaetud, siis seekord olid need rajaosad parimad. Aga 5km rada oli õnnetu oma konaruste ja mügarikega ja peale 1 korra läbimist polnud soovi enam suuski lõhkuda. See 5km rada võttis ajaliselt päris palju tempot ka maha kuna igal sammul pidi vaatama, et ninuli ei kukuks.
Kel plaanis sõitma minna, siis uus suusk mitte mingil juhul, pigem vanem. Staadioni poolses osas eriti on lumeolud kehvemad ja oksarisu kohati väljas. Klassikajälge on ka mõnes kohas proovitud sisse ajada, aga kui musta maa peal sõita ei taha, ära parem proovigi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar