Eilne õhtu lõppes kindla plaaniga täna natukene suurem ring teha. Selle tõttu sai hommikune eine vähe sisukam tehtud. Sai ka väikestviisi pattu tehtud ja tööga kiirem lõpparve tänaseks tehtud. Igatahes kella neljaks olin ma juba Keila radadel. Aga joogipudelit mul ju ei ole!? Ja ilma selleta ma üle 10-15km vastu ei pea. Sivasin enne kiirelt poest läbi ja varustasin end 0,5L vitamiinimahlaga. Kuna lund oli piisavalt sai see vaikselt raja alguses lume sisse sokutatud kus iga ringi järel vajadusel hea lonksu võtta.
Ja millised klassikajäljed olid sisse tehtud - fantast! Alustasin suure plaaniga enamus rajast klassikas lädiga. Aga mis puudu oli, oli pidamismääre! Na ei olnud mul mõistust seda kaasa isegi võtta või siis eile õhtul alla panna. Teadsin ju, et rada on ideaalne ja tõenäoliselt ka klassikajälg ideaalne. Nii ma siis hakkasin end paaristõugetega edasi vedama. Esimese 5km jooksul sain aru, et isegi kui rada on hästi ära tallatud ja klassikajälg raja ääres vägev siis raja välimise serva juures käis suusakepp vups ja vups sügavale lumme. Noh, nii 20cm vähemalt ja ole mees ning sikuta 5km järjest seda iga korra järel lumekooriku tagant välja. Igatahes klassikast sai kopp ette ja järgmised 25km läksid uisuga, ja kiiremini kui klassikas. Lisaks sellele ei väsitanud ka nii palju.
Kusjuures rada oli täna tõeliselt nauditav. Mõnus lumesahin, vaikne mets ja hiilgav enesetunne andsid hoogu aina juurde. Kuigi rajapeal oli täna üsna palju rahvast, ei suutnud keegi neist tekitada võistlusmomenti. Viimnegi kui üks neist paarikümnest, kellest selle aja jooksul mööda siblisin, andsid lahkelt teed. Leidus ka neid, kellest mitu korda sai mööda töristatud. Aga respekt kõigile, kes on viitsinud raja peale tulla. Isegi üks üüratu ahtriga neiu rügas klassikat sõita. Samas imelik on see, et osa rahvast, kel ulmelised liibuvad spordiklubide riided seljas, kindlasti hiilgavalt määritud suusad all võrreldes minu sooneliste kombidega, ei üritanud keegi tempot teha.
Aga iga hea asja juures on ka halba. Ja esimesena andis 12km juures tunda parema jalalaba liiges, mille veebruaris lumelauaga sõites välja väänasin. Arvasin, et see on ära paranenud juba kuna jooksmisel ta pole enam tunda andnud. Nagu sellest veel vähe, hakkas 20km peal tunda andma parema jala põlv. Just see, mille pärast ma aprilli lõpus ortopeedi juurde lähen. Õnneks ei läinud ükski valu nii suureks, et pidanuks sõidu pooleli jätma. Aga homne sõit on kahtlane, peaks võibolla jalgadele puhkust andma.
Igatahes otsustatud sai see, et Viru Maratoni jätan ära ja selle eest tegingi täna oma maratoni 30km-ga. Ajaks tuli 01:57.24. Ringiajaks teeb see vähem kui 4min. Arvestades seda, et seni kiireim aeg on praegusest 5sek kiirem (15km), on see minu kohta väga hea tulemus. Peamine, et sama tempot suudaks hoida lõpuni, mida ma täna edukalt tegin.
Kuna aga esimene 5km läks klassikaga nihu, siis võiks öelda, et vabastiilis poleks probleemi ka 1h 50minutiga 30km läbi sõita.
Aga pikemat rada hetkel ei jaksa sõita. Viimasel 3km-l kadus kätest juba tõusudel jõud ära. Samas laskumiste peal suudan jälle üsna hästi taastuda.
Viru Maratonist loobumise mõte ei tulnud ainult oma põlve ja liigeste probleemi pärast. Seni kuni trenni teha saab koduradadel ja võistlustele sõit ei võtab enda alla pea 2h, pole suurt motivatsiooni end peale väsitavat sõitu täpiks sõita ja peale seda veel tagasi koju sõita nagu kudenud kala.
Ja millised klassikajäljed olid sisse tehtud - fantast! Alustasin suure plaaniga enamus rajast klassikas lädiga. Aga mis puudu oli, oli pidamismääre! Na ei olnud mul mõistust seda kaasa isegi võtta või siis eile õhtul alla panna. Teadsin ju, et rada on ideaalne ja tõenäoliselt ka klassikajälg ideaalne. Nii ma siis hakkasin end paaristõugetega edasi vedama. Esimese 5km jooksul sain aru, et isegi kui rada on hästi ära tallatud ja klassikajälg raja ääres vägev siis raja välimise serva juures käis suusakepp vups ja vups sügavale lumme. Noh, nii 20cm vähemalt ja ole mees ning sikuta 5km järjest seda iga korra järel lumekooriku tagant välja. Igatahes klassikast sai kopp ette ja järgmised 25km läksid uisuga, ja kiiremini kui klassikas. Lisaks sellele ei väsitanud ka nii palju.
Kusjuures rada oli täna tõeliselt nauditav. Mõnus lumesahin, vaikne mets ja hiilgav enesetunne andsid hoogu aina juurde. Kuigi rajapeal oli täna üsna palju rahvast, ei suutnud keegi neist tekitada võistlusmomenti. Viimnegi kui üks neist paarikümnest, kellest selle aja jooksul mööda siblisin, andsid lahkelt teed. Leidus ka neid, kellest mitu korda sai mööda töristatud. Aga respekt kõigile, kes on viitsinud raja peale tulla. Isegi üks üüratu ahtriga neiu rügas klassikat sõita. Samas imelik on see, et osa rahvast, kel ulmelised liibuvad spordiklubide riided seljas, kindlasti hiilgavalt määritud suusad all võrreldes minu sooneliste kombidega, ei üritanud keegi tempot teha.
Aga iga hea asja juures on ka halba. Ja esimesena andis 12km juures tunda parema jalalaba liiges, mille veebruaris lumelauaga sõites välja väänasin. Arvasin, et see on ära paranenud juba kuna jooksmisel ta pole enam tunda andnud. Nagu sellest veel vähe, hakkas 20km peal tunda andma parema jala põlv. Just see, mille pärast ma aprilli lõpus ortopeedi juurde lähen. Õnneks ei läinud ükski valu nii suureks, et pidanuks sõidu pooleli jätma. Aga homne sõit on kahtlane, peaks võibolla jalgadele puhkust andma.
Igatahes otsustatud sai see, et Viru Maratoni jätan ära ja selle eest tegingi täna oma maratoni 30km-ga. Ajaks tuli 01:57.24. Ringiajaks teeb see vähem kui 4min. Arvestades seda, et seni kiireim aeg on praegusest 5sek kiirem (15km), on see minu kohta väga hea tulemus. Peamine, et sama tempot suudaks hoida lõpuni, mida ma täna edukalt tegin.
Kuna aga esimene 5km läks klassikaga nihu, siis võiks öelda, et vabastiilis poleks probleemi ka 1h 50minutiga 30km läbi sõita.
Aga pikemat rada hetkel ei jaksa sõita. Viimasel 3km-l kadus kätest juba tõusudel jõud ära. Samas laskumiste peal suudan jälle üsna hästi taastuda.
Viru Maratonist loobumise mõte ei tulnud ainult oma põlve ja liigeste probleemi pärast. Seni kuni trenni teha saab koduradadel ja võistlustele sõit ei võtab enda alla pea 2h, pole suurt motivatsiooni end peale väsitavat sõitu täpiks sõita ja peale seda veel tagasi koju sõita nagu kudenud kala.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar